Sunday, May 13, 2012

Lepinguvestlus ja rahvusvaheline fail

Pärast valimispäeva ja positiivse vastuse saamist toimub lepinguvestlus. Lepinguvestluse aeg tuleb ise kokku leppida ja siis vanemaga/vanematega minna kontorisse. See pole ka midagi hirmsat (YFUs polegi midagi hirmsat, siiamaani pole vähemalt olnud).

Lepinguvestlusel lepingut veel ei allkirjastata, lihtsalt seletatakse lahti lepingu punktid (seda tehti teatud määral ka valimispäeval). Näiteks ei tohi abielluda ja rasedaks jääda, samuti ei tohi autot juhtida ja midagi ekstreemset ilma erilubata teha.




Lepinguvestlusel panin paika ka maa, kuhu minna võiks. Kuna ma nii viimasele minutile oma asjadega juba jäänud olin ja kuna ma "nii vana" juba olen, siis palju valikuvõimalusi polnud. Tahtsin kindlalt Euroopasse minna ning lõpuks jäid valikutesse Ungari, Belgia ja Saksamaa. Pärast lepinguvestlust käiski mul dilemma, et kas Ungari või Belgia (kusjuures eelmine aasta olin seoses suveprogrammile taotlemisega käinud infotunnil, mis oli Ungari ja Belgia kohta :D Lahe kokkusattumus. Infotunnile soovitan ka kõigil minna, andis päris palju kasulikku infot selle maa kohta). Alguses otsustasin Ungari kasuks, aga lõpuks jäi pärast vestlust vanematega ja igasuguste aspektide kaalutlemist siiski Belgia. Olen otsusega väga rahul ja olen kindel, et Belgia on minu jaoks õige koht. Ideaalis oleksin läinud Belgia prantsusekeelsesse ossa, kuna olen prantsuse keelt 5 aastat õppinud, aga no eks flaami keele äraõppimine ka kahjuks ei tule.

Lepinguvestlusel anti kaasa ka rahvusvaheline fail, mida täitma pidi hakkama. Põhimõtteliselt ilge patakas lehti. Pärast nende täitmist peaks sinust kujunema mingi kujutluspilt. Rahvusvahelisse faili pidi kirjutama kõik enda huvid ja hobid, seal oli sinu terviseajalugu (pidi perearsti ja hambaarsti juures ära käima), klassijuhataja täitis mingi lehe, mis oli õpetaja hinnang õpilasele ning koolist pidi pabereid saama oma hinnetelehega ja muude asjadega. Endast pidi ka kirja kirjutama ning pilte lisama, mis olid abiks pere leidmisel. Kiri pidi olema kuskil 400 sõna, mul tuli üle 800. Ups, sattusin veits hoogu. Kokkuvõttes oli isegi nende failide täitmine päris fun, ma alguses ikka suure õhinaga täitsin neid, kuigi viimased lehed ja asjad sai ikka öösel enne äraviimist täidetud, tüüpiline lihtsalt.
Kunagi siis pärast suuri jamasid kodus ja lahkarvamusi sai ka leping allkirjastatud. PARIM TUNNE ÜLDSE. Käisime emaga lepingut kontoris allkirjastamas. Ema veel küsis enne igaks juhuks, et kas ma olen kindel, et ma seda tahan. Muidugi olin, mul käis ainult peas, et palun kirjuta juba alla sellele lepingule. Nägin kui ema allkirju pani (igale lehele pead eraldi allkirja panema) ja mu nägu läks lihtsalt üha rohkem naerule. Kui ma ise allkirju panema hakkasin, ei tekkinud mul isegi mõttepausi, et mida ma nüüd teen, ma olin endas nii kindel ja teadsin täpselt, mida tahan ja ainuke soov oligi leping allkirjastada, sest siis on asi kindel. SUPERHEA oli hiljem olla.

Pärast lepingule allkirjastamist ütlesin ka teistele inimestele, et ma nüüd lähen minema, klassikaaslastele põhiliselt siis. Enne hoidsin seda enda teada, sest kui midagi pole täiesti kindel, ei taha sellest rääkima ka kohe hakata. Lähedasemad sõbrad teadsid muidugi ammu juba ja olid mulle kogu aeg igati toeks. Suuuuuuur aitäh teile selle eest :)

Koolist tuli ka igati positiivne tagasikaja. Õppealajuhataja oli megatšill ja ütles, et ma lihtsalt kirjutaks vabas vormis avalduse, et mulle kohta hoitaks koolis. Kuna minuga samal aastal lähevad veel kaks 10ndikku vahetusaastale ja Reaalist on ennegi käidud, siis ei olnud see midagi uudset.

Ühesõnaga kõik läks lõpuks hästi, kuigi oli tõuse ja mõõnasid, aga kui kõik failid täidetud ja leping allkirjastatud, siis võib kohe kergemalt hingata ja lihtsalt rõõmu tunda. Edasi tuli vaid oodata, et millal leitakse pere.

No comments:

Post a Comment