Wednesday, August 29, 2012

AAS ehk aasta alguse seminar ehk laager teiste vahetusõpilastega

Teisipäeval läksin laagrisse teiste vahetusõpilastega. Kuna pidime Mechelenis rongijaamas 16.40 olema, siis oli meil hommikul aega koolid üle vaadata. Mechelenis hakkan ma koolis käima, nii et mu kaks koolikandidaati asuvad seal. Läksime siis hostema ja hostõega koole vaatama. Esimene kool (Sint-Romboutscollege) näeb välja selline ajalooline ja väga lahe. See on megasuur kool ka ja see peaks olema parim kool Mechelenis. Teine kool (Coloma Plus) nägi välja tavaline, seest ka tavaline. Seal käisime koolis sees ka ja vaatasime klassiruume ja üks naine andis meile mingeid lehti kooli kohta (õppeained ja õpikute maksumus jne). Terve aja ma lihtsalt ootasin, et me sealt koolimajast ruttu välja läheks, ma ei suutnud seal olla. Ma lihtsalt teadsin, et ma ei suudaks seal koolis käia, ma olin ahastuses ja mul oli seal halb ja...ma ei tea, seda on raske seletada. Selle kooli aura ei sobinud mulle :D Hahahah :D Kui me sealt koolimajast välja astusime, siis Elke (hostõde) küsis: "Are you ok?" ja hostema ütles selle peale: "I think she wants to go to the other school." Ma olin megaüllatunud selle peale, sest nad mõlemad said aru, et mulle üldse ei meeldinud see kool. Ma arvan, et see kool on meie mõistes nagu kutsekool vist. Mitte et mul kutsekoolide vastu midagi oleks, lihtsalt need ei sobi mulle kui ehtsale Reaalkooli kasvandikule. Ma veits üleolev nagu need eliitkooli õpilased ikka :D



See on mu uue koolimaja sisehoov ja kuna selle kooli nimi on mingi pühaku järgi tulnud, siis on siin selline huvitav kujuke koolimaja seina peal (vasakpoolne pilt). Mu ema oli väga õnnelik, et ma selle kooli valisin :D 


See on see kool, kuhu ma ei lähe. See turismikool. Pean lihtsalt ära mainima, et klassiruumid ei olnud nii ilusad kui see pilt kooli sisenedes.

Igatahes, meil oli - nagu mu üks Mehhiko sõber ütles - spirituaalne moment oma hostema ja hostõega :D Nüüd ma lähengi sinna mitte turismi kooli. Minu suunaks on sciences and languages. Saan jälle keemiat õppima hakata...tegelt keemia mulle isegi meeldib, see on huvitav. Raskeks läheb koolis küll, sest see kõrge tasemega kool jne, aga eks raske oleks niikuinii, ma ei saa ju midagi aru flaami keelest. Vähemalt on seal koolis normaalsed inimesed, kes on intelligentsed ja ajavad normaalset juttu suust välja (ma loodan vähemalt). Saan oma hostvennaga hakata nüüd iga hommik koos kooli minema :)

Nüüd laagrist. Põhimõtteliselt oli see nagu ELO, mis meil Eestis oli, lihtsalt tunduvalt kauem ja teatud mõttes tunduvalt parem. Palju asjalikku ja vajalikku juttu olin ma juba ELOl kuulnud, nii et see polnud eriti põnev uuesti kuulata. Aga mängud ja energizerid oli väga lahedad ja inimesed muidugi totaalselt teistsugused. Mulle meeldisid vabatahlikud ka, nad olid hoopis teistsugusemad kui Eestis. Eestis vabatahlikud suhtusid meisse nagu väikestesse lastesse, keda tuleb õpetada ja harida, aga siin olid vabatahtlikud osa meist, nad suhtlesid meiega ja hängisid meiega jne. Mitte et mulle Eesti vabatahtlikud ei meeldiks, meeldivad küll.

Tema nimi on Elif ja ta on pärit Türgist. Ta ei ole tegelikult YFU vabathalik, ta on mingi teise Euroopa organisatsiooniga siin Belgias vabatahtlik, aga tal on lahedad jutud ja ta alati fun.
 
Laagri alguses olid kõik oma gruppides ja rääkisid oma emakeeles, aga laagri lõpupoole olid tekkinud oma grupid ja kõik suhtlesid ja megalahe oli. Inimesi oli igasugustest maadest: Tai, Jaapan, Eesti, Ecuador, Mehhiko, USA, LAV, Saksamaa, Belgia Valloonia. Belgi lõunaosast tulid vahetusõpilased, sest nad tahvad flaami keelt selgeks saada, ilma selleta olevat raske hiljem tööd leida. Nad on siin umbes 4 kuud ja siis lähevad kuskile edasi.
Mina olin kõige rohkem koos Kertuga, temaga oli hea kõike arutada ja kõige üle kommentaare teha :D Vahel olid need kommentaarid päris julmad, aga no ikka juhtub :D Näiteks ükskord pärast söömist istusime laua ääres ja ma naersin lihtsalt nii palju, et ma hakkasin nutma, teised vaatasid küll imelikult, aga ikka juhtub :D
Ühe Jaapani tüdrukuga sain ka väga hästi läbi. Tea nimi on Natsuko ja ta oli megaaaaaaarmas tüdruk :) Ja siis suhtlesime Ecuadori poistega, keda oli 3 ja Mehhiko poistega, keda oli 2. Ecuadori tüdruk Elisa on ka väga lahe ja õnneks ta elab Mechelenis :)

Natsuko! tal on sisine täpp otsaees, sest me mängisime mingit mängu, kus see vajalik oli.
Sõbrad Ecuadorist.
Elisaga. Ta on Ecuadorist ja temaga hakkan samas koolis käima :)
Sõbrad Mehhikost.
Selle grupiga olid meil omad naljad ja osad naljad olid teiste vahetusõpialste üle :D Ja leiutasime Rafaeliga (üks Ecuadori poistest) uue sõna: ECUAESTONIANS. Ecuador + Estonia. See tuli sellest, et meil olid samad vaatenurgad teatud teemadel ja siis nii see tuligi. Jaapani kultuurist sain ka vääääga palju teada, nii et oli hariv :)
Rafael
 
Naljakas oli see, et Aasia tšikid said šoki, kui meil oli loeng teemal sexuality. Nende kodumaal ei räägita sellistest asjadest ja siis nad oleks peaagu nutma hakanud seal loengus. Üks Aasia tüdrukutest ütles, et tema jaoks on siin Belgias nii imelik, et siin inimesed suudlevad tänaval ja paljaid inimesi on ka :D Ma ei suutnud naeru tagasi hoida :D

Tšikid Taist.
 
Igatahes oli laager megalahe ja kurb hakkas lõpus, et peab ära tulema :( 

Sylvie. Ka üks lahe ja armas tüdruk Vallooniast :)

Tugiisiku sain ka teada. Ta oli üks laagri vabatahtlikest. Ta nimi on Wouter ja ta on 20 ja ta on täiega lahe. Ja ta elab ka Willebroekis! Laagri viimasel päeval tulid hostpered ka sinna ja siis meil oli lõunasöök nendega ja ühine pildi tegemine ja me pidime laagrisõpitud laulu laulma oma hostperedele ja pärast seda sõitsime koju ja Wouter tuli meiega. Viisime ta koju ära, kuna ta elab ligidal ja mu hostpere ütles ka, et tundub väga asjalik ja tore. Nii et mul on tugiisikuga vedanud :) Kes ei tea, siis tugiisik on see inimene, kes kontrollib kuidas mul läheb. Ta peaks minuga kontakteeruma kord kuus ja siis ma peaks rääkima, et kuidas mul läheb siin Belgias ja kuidas ma kohanen jne. Kui perega probleeme on, siis tugiisik on see inimene, kellele helistada. Tagasiteel laagrist koju rääkisin Wouteriga juttu ja ta on selline inimene küll, kellega saab rääkida ja kes mõistab jne, nii et jeeeeei. 


See on mu tugiisik :) Igaks juhuks mainin ära, et ta on suhtes :D Ma lihtsalt tean, mida mu sõbrad mõtlevad kui nad pilte näevad :D

Keelekursustel hakkan ka käima. Igal esmaspäeval ja kolmapäeval ja need kursused on 3 kuud. 
Kergejõustikutrenni lähen ka. Trennid on teisipäeviti, neljapäeviti ja laupäeviti. Vaatab kas ma hakkan kõikidel päevadel käima, mu päevaplaan on muidu igaks päevaks liiga tihe. Eestis oleks see jumala okei, aga siin on uut infot lihtsalt liiga palju korraga. Ma olengi kogu aeg väsinud siin, tahaks lõunal magada ja õhtul magada jne.
Eile olin ma laagrist väsinud mudiugi, seal magasime iga õhtu umbes 5 tundi. Õhtuti oli baar avatud, kus sai juua osta (fanta, sprite, õlu jne). Siin on vanusepiirang 16, siis saab hakata lahjat alkoholi ostma. Laagris korrutati meile mitu korda reegleid ja üks reeglitest oli: you can never ever get drunk during your exchange year. Vot nii.

Eile
käisime hostemaga linnas ringi, ajasime igast vajalikke asju. pean saama omale kohaliku telefoninumbri, pangakonto ja ID-kaardi. Elamisluba on ka vaja vms. Kõige saamisega on probleeme muidugi. Politsei peab koju tulema ja kontrollima, et ma ikka elan selles majas, mille aadressi ma ütlesin ja nad peavad veenduma, et ma pole terrorist ja et ma ei taha riigilt raha saada. Põnev.

Täna käisin Leuvenis (linn, kus mu hostema töötab). Hommikul kui ma ärkasin olid kõik läinud, sest Pieter ja Elke on surfilaagris Lõuna-Prantsusmaal (tulevad alles pühapäeval tagasi) ja hostema ja isa olid juba tööle läinud. Ärkasin siis ja mõtlesin, et mul on megalt aega...yeah...no ei olnud aega. Jooksin siis nagu alati ja pidin hullult kiirustama. Hommikusööki ei jõudnud ka süüa (minu puhul tavaline), tegin lihtsalt võileivad kaasa ja panin kotti, et vähemalt saan rongis süüa. Lukustasin ruttu uksed, istusin ratta selga, väntasin rongijaama ja avastasin, et ups...kell on 12 ja mis kell mina pidin rongijaamas olema! Muidugi kell 13.00 :D Hea taun lihtsalt :D Väntasin siis koju tagasi (see on ainult 5min sõita), sõin rahulikult hommikusööki ja läksin õigeks ajaks rongijaama. Kohale jõudsin ilusti, sest hostema oli mulle ilusti kaardi peale joonistanud, kuidas tema kooli juurde saab. Kõndisime siis päevläbi Leuvenis ringi ja tšillisime. Vahvleid sain ka proovida.
Õhtusöögiks sõime lambaliha :) Mingid eriti head fritüüris tehtud kartulid olid ka (need polnud friikad). Hostema tahtis hiljem ülejäägid ära vistaa, aga ma ei lasknud, ütlesin, et sön hiljem ära, et midagi nii head ei saa lihtsalt minema visata. Hostisa naeris selle peale :D
Õhtul vaatasime kolmekesi "The Girl with the Dragon Tattoo". Huvitav, aga liiga sünge minu jaoks.
Homme saan omale kohaliku kõnekaardi. LÕPUKS.

No comments:

Post a Comment