Sunday, August 19, 2012

Mul on maailma parimad sõbrad!

Ja nii ongi! Nad suutsid korraldada mulle päris korraliku üllatuspeo nii, et ma ei taibanud mitte midagi ja olin nii šokis, et jamh. Kuidas nad seda suutsid?

Mina siis lähen rahulikult laupäeva õhtul klassivenna juurde, sest me alguses pidime seal olema ja siis tšikkidega linna minema. Britt ütles, et tal läheb kodus aega (tüüpiline), Anna käis hambaarsti juures ja pidi veel rattaga kodust läbi käima (veits imelik, et ta rattaga linnas oli, aga Anna ongi imelik :D). Ehk siis jõudsin Joonase juurde ja nad Manniga kahekesi istusid seal all. Küsisin, et kes üleval on (olin just õues kõndides näinud, et keegi blond tüdruk istub voodi peal ja siis tõmmati kardinad aknale ette). Nad vastasid, et Joonase vend...no okei, mul olid muud mõtted peas, ei osanud midagi kahtlustada ka. Joonasel oli vaja siis hirmsasti näidata oma Taiwani reisist ühte videot. Ma ei saanud aru, miks neil ülesminemisega nii kiire oli, aga ei hakanud juurdlema ka selle üle. Ja kui me lõpuks jõudsime Joonase tuppa üleval korrusel, siis...terve tuba oli täis mu sõpru ja...jamh. Ma olin nii šokis lihtsalt, ma ei oleks oma kõige veidramas unenäos ka midagi sellist osanud ette kujutada. Esimene reaktsioon oli see, et tahaks lihtsalt nutma hakata, aga ma ei suutnud. Ma olin nii šokis, et ma ei suutnud isegi nutta. Ajasin kõik ruttu laiali, istusin maha ja olin šokis :D Kuni lõpuks siis suutsin teiste juurde minna ja normaalselt rääkida. Ja kõige parem on see, et helistasin oma emale ja tahtsin talle öelda, mida mu sõbrad tegid, ja tema juba teadis! Eriti haige...kõik teadsid ja ma isegi ei aimanud midagi.
Igatahes minul oli tore seal ja MA TÄNAN KÕIKI, KES KOHALE TULID! Niiii armas, et inimesed viitsisid ennast kohale ajada :) NIII ARMAS TEIST :)

Pidu lõppes sellega, et ma sain magama umbes kell 6? Me lihtsalt istusime ja naersime 2 tundi mingite eriti lollide asjade üle ja meil oli nii naljakas, et paha hakkas :D Ei jaksa naerda kogu aeg nii palju. Selle eest tuleb tänada Jaaku, kelle kvaliteethuumor otsa ei lõppe.
Järgmisel päeval jõudsin koju alles pool kaheksa õhtul. Miks nii hilja? Sest me lihtsalt jaurasime ja istusime Anna, Britti, Karli ja Ottiga Nõmmel. Käisme vahepeal söömas ja istusime ja jaurasime edasi. Istusime lihtsalt muru peal kuskil Nõmmel ja olime. MEGAHEA.

Üleüldse enne vahetusaastat viimased 2 nädalat enne sõitu on crazyd. Nädal aega olen tõmmelnud ringi ja igast vahvaid asju teinud ja nüüd kõigest nädal veel ja päevagraafik on nii tihe, et pakkida ma küll ei jõua. See pakkimine on üldse niiii vahva, et ma lükkan sellele mõtlemist aina edasi.

Nüüd kui minekuni on ainult nädal jäänud, siis hakkab juba veits kurb. Kahju on minna kõigi kallite inimeste juurest ära. Jah, ma tulen aasta pärast juba tagasi, aga siiski. Eriti kui su sõbrad on nii armsad, et korraldavad sulle üllatuslahkumispeo. Ise kavatsesin rahulikult niisama vaikselt ära minna...Aitäh teile kallikesed ja MA ARMASTAN OMA SÕPRU :) Te olete parimad!

No comments:

Post a Comment