Tuesday, February 26, 2013

24.veebruar

Kõigepealt palju palju palju õnne kallis kodumaa! Armastan sind ja sa jääd alati parimaks paigaks, kus elada!

Aga mida ma tegin sel päeval? Päeval olid meil külalised ja sõime head lõunasööki ja veelgi paremat kooki :)
Pärast seda läksin kergejõustikuvõistlustele. Mida ma oskan selle kohta öelda? OMG ja seda umbes tuhat korda järjest. Üks kohutavamaid kogemusi siinoleku ajal.
Kohale läksin sinna ühe trennikaaslase emaga (trennikaaslane, mina, üks teine trennikaaslase, ühe nende plikside boyfriend). Sõitsime kohale 20-25min ja midaaaaa ma näen kui autost välja astun:

 Väga veider spordihall...











Paremalolevasse majakesse pidime kõigepealt sisse minema, et ennast võistlustele ära registreerida. Kuna ma polnud treenerilt numbrit saanud (treener ise võistlustele ei tulnud), siis see oli kuidagi suur paanika ja ma pidin oma telefoninumbri registreerimislehele kirjutama, sest see naine jahus seal midagi dopingust...ma mõtlesin, et mu flaami keel pole piisavalt hea, et aru saada, aga teised ka ei saanud aru. Ühesõnaga idagi see naine seal registreerimislaua juures jahus. See selleks.

Lõpuks siis jõudsime "spordihalli" sisse. Ja mida ma näen?



Minu reaktsioon: SIIN TOIMUBKI VÕISTLUS?!?! KUS ON NORMAALNE SPORDIHALL?!?
Tahtsin siis riideid minna vahetama. Üks trennikaaslane ütleb jumala rahulikult, et siin ei ole riietusruume, et sa pead siis vetsu minema. MIDA SA JUST ÜTLESID?!? Nooo tuli õnneks välja, et seal ikkagi olid riietusruumid. Nimelt sellised:

Hurmavalt kena koridor.

Riietusruum ise. Kusjuures, seal oli umbes 6 erinevat riietusruumi, kõigil uks lahti ja kuskil mingit silti polnud, et kus naised, kus mehed (ühel tegelikult oli, paberileht kleebitud, et siin ainult naised). Ma siis läksin sinna riietumisruumi, panin ukse kinni ja lootsin, et keegi sisse ei tule.

Lõpuks oli kell 16.00 ja mul oli ainult 45min aega soojenduse tegemiseks (tavaliselt võtan tunnikese ikka). Mu trennikaaslased siis teatavad, et nad lähevad õue sooja tegema. MISASJA?!? Väljas oli -2 kraadi ja vihma/lörtsi sadas! Ma ei hakka õue minema, lollakad olete?!? Mul peaks siis kauem aega olema, et pikem soojendus teha VÕI mul oleks pidanud väliriided ka kaasas olema, mida mul ilmselgelt polnud.
Ma siis panin oma jalgadele soojageeli ja tegin sees soojendust. See ala, kus soojendust teha oli ikka väga väike (pikkust umbes 50m). Lõpuks kui jooksuharjutusi oli vaja teha mingid mudilased arvasid, et oh, paneks tõkked keset rada ja hakkas harjutama + mingid mudilased virvendasid niisama seal ees. EI NO TORE!

Ala ise hakkas ka veel varem. No kes alustab varem!? Aaa, jooksin 60m :D
Ilmselgelt ei läinud hästi.

Ja nüüd parim osa: sain pärast jooksu teada, et UPS, üks trennikaaslane pidi 18.30 kaugust hüppama ehk siis ma pidin selles rõvedas kohas VEEL KAKS TUNDI PASSIMA. Ma pidin otsad andma. Saatsin õele sõnumi, et kas ta mulle järgi ei taha tulla, aga see koht oli selleks veits liiga kaugel. Ma siis vahetasin riided ära, läksin küsisin, et kus on bussijaam ja seadsin sammud sinnapoole. Mind ei huvitanud, et väljas sadas vihma ja bussireis koju kestab kaua, kuna oli pühapäev (bussid ei käi nii tihti) ja ma pidin veel erinevate bussidega minema. Pere mul kodus vaatas Internetist jälgi, et ma ikka õigete busside peale läheks :D Lõpuks oli kell nii palju, et ema ütles, et oota parem 45min veel ja saad autoga koju tagasi (sama trennikaaslasega, kellega sinna läksin), et bussiga läheks liiga kaua aega.

No tatsasin siis tagasi. Istusin kohvikus ja sõin Ben&Jerry's jäätist. LÕPUKS oli kell 19.00 ja hakkasime autoga tagasi liikuma ja siis UPS, pidime selle tüdruku boyfriendi rongijaama viima...autosõit kestis kokku TUND AEGA (oleks olnud hmmm...20-25min?). Koju jõudsin siis kaheksaks. Mu õnnetunne oli kirjeldamatu kui ma lõpuks SÖÖGIGA (ma olin söömata ka ju veel) diivani peale istusin ja filmi hakaksin vaatama. 

Hetkel on tunne, et siin ma küll enam võistlustele ei lähe. See oli õnneks viimane sisevõistlus siin. 
Võib-olla polnud asi kõik nii hull, lihtsalt minu ettekujutuses oli Tallinna Spordihall või Lasnamäe Spordihall vms, mitte mingi vana Nõukogude hoone saranane asi. Pettumus oli lihtsalt suur. Terve aja mõtlesin vähemalt: kogemused, kogemused, mis ma vahetusaastalt kaasa saan. No oli üks kogemus ikka küll jah.

 

No comments:

Post a Comment